Minu laps ei ole terve.Tal on diagnoos - juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) ehk lapseea krooniline liigesepõletik.
Miks? Mis ma olen valesti teinud? Kuidas me nüüd toime tuleme? Mis me peame tegema? Mis minu lapsest saab?

Kindlasti on sinu peas keerelnud palju selliseid küsimusi pärast seda, kui sulle räägiti sinu lapse haiguse iseloomust. Sa oled teadmatuses ja segaduses.

Teade lapse pikaajalisest ja raskest, ravile halvasti alluvast haigusest vapustab vanemaid alati. Tasakaalu saamine võtab aega. Sel ajal tekib sageli uusi küsimusi ja tundeid. Võib juhtuda, et hakatakse haiguse olemasolu eitama, kardetakse ravimeid ja hakatakse otsima teisi vahendeid haigusega võitlemiseks.

Sageli hakatakse ennast ja oma lähedasi sugulasi süüdistama, enesele etteheiteid tegema. Kas sind aitab teadmine, et sellise haigusega lapsi on teisigi ja nende vanemad on kogenud samasuguseid tundeid. Nemad on ummikust pääsenud.

Sina ja sinu lapski õpite elama uutmoodi, koos haigusega. Sa omandad vähehaaval uusi teadmisi haiguse ja selle ravi kohta ja leiad, et lootusetuid olukordi pole. Märkad, et sul on jõudu teha kõike seda, mis on sinu lapse tervisele vajalik ja kasulik ning sellega aitad sa iseennast ja oma last.

Mis on juveniilne idiopaatiline artriit?
Juveniilne idiopaatiline artriit on krooniline progresseeruv, enamasti tsükliliselt kulgev süsteemne sidekoehaigus lapseeas, mis võib viia püsivate liigese muutuste tekkele ja raskematel juhtudel invaliidistumiseni.
Juveniilne idiopaatiline artriit on kogu organismi haigestumine. Iseloomulik on hommikune liigeste jäikus. Rasketel juhtudel võib jäikus püsida kogu päeva.
Lastel ja noorukitel algab haigus enamasti ägedalt, liigeste sümmeetrilise haaratusega. Peale liigeste võib haigus haarata ka kõõluseid, kõõlusetuppesid, siseelundeid. Võivad kahjustuda silmad.
Haigestumise põhjuseid ei teata. Arvatakse, et haiguse vallandab mitme ebasobiva faktori koosesinemine. Olulist osa etendavad pärilikkus, organismi kaitsesüsteemi seisund, hormonaalse tasakaalu nihked, infektsioonid, ebasobivad väliskeskkonna ehk psühhosotsiaalsed tegurid.

Reumaatiliste haiguste rühmad:
· liigesepõletikud, sh juveniilne idiopaatiline artriit
· süsteemsed sidekoehaigused, nt. luupus
· liigesekulumus ehk artroos
· seljahaigused
· luukoehaigused, sh luuhõredus ehk osteoporoos
· liigeselähedaste pehmete kudede haigused
· liigesevaevused teiste elundkondade haiguste puhul

Ravi
Püsimuutuste vältimiseks on oluline ravi varane alustamine ja selle järjepidevus ning pidev arstlik kontroll.
Haigusprotsessi võib peatada või pidurdada ravimitega, mida nimetatakse baas - ehk põhiravimiteks (plakvenüül, kullapreparaadid, kuprenüül, azatioprin, metotreksaat, sulfasalasiin).
Põletiku alandamiseks, valu ja hommikuse jäikuse leevendamiseks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid preparaate (aspiriin, indometatsiin, voltareen, naprokseen jt). Rasketel juhtudel on näidustatud hormoonpreparaadid (prednisoloon). 

Väga oluline on liikumisravi. Reuma piirab lapse liikuvat tegevust. Liikumine on nii areng kui ka võitlus haigusega. Liikumine pakub sõpradega koosolemise rõõmu.
Haigele lapsele on väga vajalik regulaarne harjutuste sooritamine. Kui laps lihaseid ei kasuta, jäigastuvad need ja liikuvus muutub piiratuks. Harjutusi tuleb teha mitu korda päevas.
Ravikehakultuur on lapse ja pere vastutusel. Hea on koos lapsega võimelda. Harutusi tuleb teha lamades või istudes. Haiguse ägenemisel on vaja rohkem puhkust ja vähem harjutusi, paranemisel aga vastupidi. Ühtlasi tuleb säästa põletikulist liigest.

Abivahendid
Abivahendeid on mitmeid ja need aitavad lapsel kergemini tegutseda.
Abivahendeid tuleb hakata kasutama tõepoolest ainult siis, kui teisiti enam ei saa, või siis erandjuhtudel. Abivahenditeks võivad olla käetoed, ortopeedilised jalanõud, kaelatugi; enesehoolduseks sobivad näiteks pikendusega kamm, hambahari, jämeda painutava varrega lusikas, kirjutusvahendid, pikk kingalusikas jne.
Ole julge neid kandma ja kasutama!

JIA lapse puhul peab arvestama järgmist:
- õiget kehahoiakut
- igapäevast võimlemist
- vältida külmetamist, niiskust, hüppeid ja traumasid
- vältida kokkupuuteid viirusinfektsioonidega
- hoida positiivset emotsionaalset toonust
- hoida töö ja puhkus õiges vahekorras (vältida ülepingeid)
- süüa regulaarselt ja sobivaid toiduaineid
- kasutada ravimtaimedest valmistatud sööke ja jooke
- vältida magusaid, rasvaseid ja suitsetatud toiduaineid
- tegeleda rohkem vaimse tööga, kuna elukutsevalik ei saa toetuda füüsilisele tegevusele
- manustada preparaate ja käia arstlikul kontrollil.